Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
 
ENGlEST

TOIDULISANDID
LOODUSLIK NAHAHOOLDUS
KASEKÄSN
MUMIO
Fulvohape
Magnesium
Mineraalid
PRUUNVETIKAS

Mineraalid

Print

 

 

MINERAALIDEST, MIKROELEMENTIDEST JA TOITEAINETEST

 

KŰSIMUSED JA VASTUSED

 

TOIDULISANDITES KASUTATAVAD MINERAALID JA MIKROELEMENDID

KŰSIMUS: Kas ma omastan toidulisandites olevaid mineraale ja mikroelemente?
VASTUS: Enamikes toidulisandites kasutatakse mineraale mis on anorgaanilised mineraalid ehk mineraalsoolad või kelaatilised mineraalid (anorgaanilise mineraalide aatom seotud aminohapete-, proteiinide- ja ensüümidega) või tööstuskemikaalid (kaks sõna etiketil, mis kirjeldab mineraali). 
Anorgaanilised mineraalsoolad on suured ja ebaühtlased kristallid millel on kõrge molekulaarkaal. Seega inimorganismile ja rakkudele on sellised mineraalid raskesti omastatavad.
Need mineraalid on jahvatatud kivimitest nagu näiteks dolomiidikivist, kaltsiumikivist, merepõhja mineraalidest, erisugusest savist, molluskite koortest, munakoortest. Sellised mineraalid imenduvad sooltes ainult ligikaudu 8-10 %. Alates 35 eluaastast nende imendumine langeb ligikaudu kuni 3-5 %-ni.
Kuna toidulisandites kasutatavad mineraale organism enamjaolt ei omasta, võivad need jääda ringlema verre, põhjustades organismi toksilisust ja erinevaid terviseprobleeme. Eriti on seda täheldatud pikaajalisel toidulisandite kasutamisel.
Näiteks kaltsiumipreparaatide liigne ja kauaaegne tarvitamine toidulisandina võib põhjustada neerukive, arterite jäigastumist, pehmete kudede lupjumist (kaltsifikatsiooni) ja suurendada riski haigestuda veresoonkonna haigustesse, sh insulti ja infarkti. Samuti võivad need põhjustada kõhukinnisust ning takistada raua ja tsingi omastamist. 
Anorgaanilised mineraalsoolad on AINULT naturaalne toitaine taimedele, juurviljadele, puuviljadele mitte inimestele kuna inimestel ei ole juuri, et neid muundada orgaanilisteks mineraalideks (looduslikud mineraalid). 
Taimed võtavad mineraale (anorgaanilised mineraalsoolad) juurte kaudu mullast ja muudavad need orgaanilisteks mineraalideks ning mikroelementideks. Me nimetame neid loodusliku päritoluga mineraalideks ja mikroelementideks. 
AINULT taimedel on võime muuta anorgaanilisi mineraalsooli orgaanilisteks mineraalideks ja mikroelementideks.
Inimorganism omastab taimedest ja toitaineterikkast toidust saadud orgaanilisi mineraale ja mikroelemente kuna need on madala molekulaarkaaluga. Ainult madala molekulaarkaaluga mineraalid imenduvad rakkudesse 100%.
Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost, toitumisest jm tingimustest.

 

MINERAALAID JA MIKROELEMENDID MEIE IGAPÄEVASES TOIDUS

KŰSIMUS: Kas ma saan vajalikke mineraalaineid ja mikroelemente oma igapäevasest toidust?
VASTUS: Orgaaniliste Orgaaniliste mineraalainete ja mikroelementide sisaldus juurviljades ja puuviljades on sõltuvuses mulla anorgaaniliste mineraalisoolade sisaldusest ja fulvohappest.
Meie mullad on mineraalainete ja fulvohappe vaesed halva põllumajandustegevuse tõttu (pestitsiidid, keemilised väetised, erosioon ja mineraalide ammendumine ning steriilsed tingimused). 
Selleks, et põllumajandusesaadustes sisalduks orgaanilisi mineraale ja mikrolelemente ning fulvohapet, tuleks igal aastal mullale lisada ligikaudu 50 erinevat anorgaanilist mineraalsoola ja fulvohapet, mille tulemusena tõuseksid oluliselt põllumajandussaaduste hinnad. 
Kui anorgaanilisi mineraalisoolasid ja fulvohapet pinnases ei ole, siis põllumajandusesaadustes orgaaniliste mineraalide ja mikroelementide ning fulvohappe sisaldus on väga madal või üldse puudub. 
Meie igapäevases toidus puudub ka fulvohape. 
Fulvohape toetab meie rakkude ainevahetust, aitab omastada toitaineid, mineraale ja mikroelemente ning aktiviseerib häid baktereid.
Seoses sellega on tänapäeval paljudel inimestel organismis toitainete, mineraalide ja mikroelementide puudus.
*** Kanadas, Ameerikas ja Inglismaal on läbi viidud kümneid uurimistöid, mida on avaldatud aastatest 1997 kuni käesoleva ajani ja mis selgitavad meie toidus leiduvate toitainete ja mineraalide sisalduse langust. Toiduainetest, mis peaksid olema tervislikud ja sisaldama rikkalikult A ja C-vitamiini, proteiine, fosforit, kaltsiumi, rauda ja teisi mineraale ja makroelemente, on kaotanud oma toiteväärtuse ligikaudu 25-100 kordselt viimase poole sajandi jooksul.

 

BIO-, ÖKO- JA MAHEVILJAD

KŰSIMUS: Kas bio-, öko- ja maheviljad sisaldavad mineraalaineid ja mikroelemente?
VASTUS: Kui mahevilade kasvatamiseks mullale ei ole lisatud anorgaanilisi mineraalsoolasid ega fulvohapet, siis põllumajandussaadustes orgaaniliste mineraalide ja mikrolelemente sisaldus on väga madal voi üldse puudub. 
VITAMIINID BIO JA MAHEVILJADES. Bioviljad sisaldavad kindlasti tunduvalt rohkem vitamiine ja antioksüdantseid ensüüme (superoksiidi dismutaas ehk SOD).

*** Kui meie esivanemad sõid ühe õuna, tagas see neile ligikaudu 400 mg C-vitamiini. Tänapäeval suured toidupoed pakuvad meile kastide kaupa õunu, mis tagavad meile ligikaudu 4 mg C-vitamiini kogusest ühe õuna peale, mis teeb välja ligikaudu sada korda vähem, kui 50-aastat tagasi.
Ent ka siin tuleb olla tähelepanelik, kui bio-viljad on korjatud enne küpseks saamist, sisaldavad nad vähem toitaineid, kui küpsed traditsioonilise põllumajanduse saadused. Sellepärast valige küpsed viljad.

 

GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (GMO)

KŰSIMUS: Kas geneetiliselt muundatud põllumajanduse saadused sisaldavad toiteaineid ja mineraale? 
VASTUS: Nii taimsete kui ka loomsete organismide geneetilise muundamise tulemusena on toiduaine toiteväärtus neis hävitatud. Samuti puuduvad seal toiteained ja mineraalained. 
Tähelepanu! GMO-kaupadel on märge "GMO" väga peenes kirjas, mida on raske lugeda ja ostja seda sageli ei märka. 
*Kui puu- või juurviljaetiketil on viienumbriline kombinatsioon ja selle alguses on number kaheksa, võib olla kindel, et tegu on GMO ehk geneetiliselt muundatud taimega.
Viimasel ajal on tootjad jätnud selle numbri märkimata, sest inimesed on muutunud teadlikumaks ning paljud on hakanud nende numbrite järgi puuvilju/juurvilju valima, ja kuna GMO-d enamus ikkagi väldib, siis söödetakse seda viimasel ajal meile meie endi teadmata sisse. 


PESTITISIIDIDE ja KEEMILISTE VÄETISTE KASUTAMINE PÕLLUMAJANDUSSAADUSTES

KŰSIMUS: Kuidas mõjub pestitisiitide ja keemiliste väetiste kasutamine puu ja juurviljadele? Kui palju sisaldavad sellised viljad mineraale, toiteaineid ja vitamiine?
VASTUS: Meie mullad on mineraalainete ja fulvohappe vaesed halva põllumajandustegevuse, pestitsiidide ja keemiliste väetiste kasutamise tõttu. Seega meie põllumajanduse saadustes orgaaniliste mineraalide ja mikrolelemente sisaldus on väga madal voi üldse puudub.
Samuti pestitisiitide ja keemiliste väetiste kasutamine põllumajanduse saadustes vähendab tunduvalt vitamiine, SOD ensüüme ja teisi toitaineid toortoidus. Näide: Kui meie esivanemad sõid ühe õuna, tagas see neile ligikaudu 400 mg C-vitamiini. Tänapäeval pakuvad suured toidupoed meile kastide kaupa õunu, mis tagavad meile ligikaudu 4 mg C-vitamiini kogusest ühe õuna peale, mis teeb välja ligikaudu sada korda vähem, kui 50-aastat tagasi. See on tingitud sellest et kasutatakse pestitsiide ja keemilisi väetisi.  
Tähelepanu! Kui puuvilja ja juurvilja etikettidel on neli numbrit ning see kombinatsioon on vahemikus 3000–7999, tähendab see seda, et viljade kasvatusel on kasutatud on pestitsiide ja väetiseid.


MINERAALID JA MIKROELEMENDID LOODUSLIKULT KASVAVATES METSATAIMEDES JA SEENTES

KŰSIMUS: Missugustest allikatest on võimalik saada organismile vajalikke mineraale ja mikroelemente?
VASTUS: Erinevalt põllumaast on metsapinnas looduslikult viljakas fulvohappe, anorgaaniliste mineraalainete ja mikroelementide poolest. 
Seega metsikult kasvavad taimed ja marjad sisaldavad fulvohapet, orgaanilisi mineraale ja mikroelemente. Need on orgaanilised (loodusliku päritoluga) ning meie rakud omastavad neid 100%-liselt. 
Enamuse metsasaaduste kasvamise ja valmimise aeg on ligikaudu 4-6 kuud, mis on paraku liiga lühike aeg selleks, et taim suudaks piisavalt fulvohapet, anorgaanilisi mineraale ja mikroelemente mullast saada ja neid ümber töödelda orgaanilisteks mineraalideks ning mikroelementideks. Seega mineraalide ja mikroelementide sisaldus on väike ning me peaksime neid taimi ja marju sööma väga palju et oma mineraalide ja mikroelementide puudust taastada.
*Metsakeskkonnas kasvanud taimed ja marjad sisaldavad tunduvalt rohkem SOD ensüüme, vitamiine ja teisi toitaineid kui juur- ja puuviljad, sealhulgas öko- ja maheviljad.
See on tingitud sellest et fulvohappe metsapinnases suurendab tunduvalt toiteainete ja vitamiinide sisaldust.
Tähelepanu! Taimede ja marjade ning aiasaaduste töötlemine  kuumusega (kuumutamine üle +46°C) hävitab suurema osa toitaineid, SOD ensüümid, vitamiinid, magneesiumi ja organismile kasulikud bakterid). 

*Kõige rohkem sisaldavad fulvohapet, orgaanilisi mineraale, mikroelemente, SOD ensüüme, toiteaineid, juured mis on olnud metsapinnases rohkem kui 3 aastat. Samuti seened mis on olnud puu küljes rohkem kui 3 aastat. 
Seda aega loetakse piisavaks ajaks et anorgaanilisi mineraale mullast saada ning ümber töödelda orgaaniliseks fulvohappeks, mineraalideks ja mikroelementideks.
Mida kauem olnud juured pinnases või seen puu küljes seda rohkem see sisaldab fulvohapet, orgaanilisi mineraalaineid, mikroelemente, SOD ensüüme, vitamiine ja toiteaineid. 
Seega need on parimad inimestele mineraalide ja mikrolelementide puuduse taastamiseks ja immunsussüsteemi tugevdamiseks.


FARMAKONI TOOTED

KŰSIMUS: Kas Farmakoni tooted sisaldavad SOD ensüüme, toiteaineid, mineraale ja mikroelemente?
VASTUS: FARMAKONI KASEKÄSNA EKSTRAKT on tuntud  SOD ensüümide suure sisalduse poolest. SOD ensüümid kaitsevad rakke reguleerides raku energiat ja ainevahetust ning esinevad peaaegu kõigis elusrakkudes. Seoses sellega võib SOD ensüüme nimetada ELUENERGIAKS.
*FARMAKONI KASEKÄSNA EKSTRAKT on oluline eluenergia taastamiseks. FARMAKONI KASEKÄSNA EKSTRAKT küllastab verd hapnikuga ja avaldab kogu organismile üldtugevdavat toimet.
Näide: FARMAKONI KASEKÄSNA EKSTRAKTIS on 25-50 korda rohkem antioksüdantseid ensüüme (SOD ensüüme) või eluenergiat kui marjades, puuviljades, juurviljades ning seentes kuna nende valmimise aeg on ligikaudu 4-6 kuud. 
Suur SOD ensüümide sisaldus on tingitud sellest et FARMAKONI KASEKÄSN on olnud puu küljes ligikaudu 20 aastat, kasekäsna ei ole kuivatatud kuumusega ning FARMAKONI KASEKÄSNA EKSTRAKTI valmistamisel on kasutatud madalatemperatuurilisi tehnoloogiaid. Tänu sellele on ekstraktis säilinud maksimaalselt kõik kasulikud komponendid. 
*Temperatuuril üle +25ºC hakkavad SOD ensüümid hävima ning temperatuuril +49ºC on peaaegu kõik SOD ensüümid hävinud. Temperatuuril üle +46°C hävinevad aminohapped (valgud) ja enamus toiteaineid ning vitamiinid.
Kasekäsn sisaldab ka rikkalikult mineraalaineid ja mikroelemente. *Mineraalained (va magneesium) ja mikroelemendid ei ole kuumustundlikud. 

Loe FARMAKONI KASEKÄSNA kasulikkuse kohta siit.

 

FARMAKONI MUMIO on looduslik bioaktiivne aine mille valmimine on võtnud aega ligikaudu 1000 aastat. Seoses sellega FARMAKONI MUMIO EKSTRAKT sisaldab rikkalikult orgaanilisi fulvohappeid, mineraale ja mikroelemente. Mumiost on abi mineraalainete ja mikroelementide puuduse korral.Mumio aitab organismil paremini toiteaineid omastada, aktiviseerida organismile kasulikke baktereid ja parandada ainevahetust. Mumio sisaldab hulgaliselt magneesiumi, mis on oluline närvisüsteemi funktsioneerimiseks ja lihaspingete leevendamiseks. Samuti sisaldab mumio hulgaliselt kaltsiumi, fosforit ja räni, mis aitavad tugevdada luid ning taastada kahjustatud kudesid, aidates kiiremini taastuda luumurdudest ja teistest traumadest.
*FARMAKONI MUMIO toorainet ei ole sulatatud ega töödeldud kuumusega (kuumutamine üle +46°C hävitab suurema osa toitaineid, ensüümid, vitamiinid, magneesiumi ja organismile kasulikud bakterid). Tänu sellele on ekstraktides säilinud maksimaalselt kõik organismile kasulikud komponendid.
Loe FARMAKONI MUMIO kasulikkuse kohta siit.

 

 

ALKOHOL EKSTRAKTIDES JA TINKTUURIDES

KŰSIMUS: Miks Farmakon kasutab oma ekstraktides alkoholi (etanooli)?
VASTUS: Alkohol tõmbab taimest välja rohkem toimeaineid kui vesi, seega on ekstraktid, tinktuurid ja eliksiirid taimeteedest tugevama toimega. 
Etanooli baasil valmistatud ekstrakti suus hoidmine aitab kiiremini ja paremini toimeainetel läbi limaskestade verre imenduda. Samuti on etanool konservant ekstraktidele.

 

 

Allikad: 

1.Robert Thiel, Ph.D., Naturopath
2.Cronquist A. Plantae. In Synopsis and Classification of Living Organisms, Vol 1. McGraw-Hill, NY, 1982:57
3.Schroeder HA. The Trace Elements and Man. Devin-Adair, New Greenwich (CT), 1973
4.Howell E. Enzyme Nutrition. Avery Publishing, Wayne (NJ), 1985
5.Milne L, Milne M. The Arena of Life: The Dynamics of Ecology. Natural History Press, Garden City (NJ), 1972
6.Wallace RA. Biology: The World of Life, 6th ed. Harper Collins, New York, 1992
7.Dietary guidelines in The Weston A. Price Foundation brochure. Weston A. Price Foundation, Washington, 1999
8.Gehman JM. From the Office of the President: Pseudo-Group Once Again Misleading the Naturopathic Field. Official Bulletin ANA, January 25, 1948:7-8
9.Shapes SA, Schlussel YR, Cifuentes M. Drug-Nutrient Interactions That Affect Mineral Status. In Handbook of Drug-Nutrient Interactions. Humana Press, Totowa (NJ), 2004: 301-328
10.Nielsen F. Ultratrace Minerals. In Modern Nutrition in Health and Disease, 8th ed. Lea & Febiger, Phil.,1994:269-286
11.Turnland JR. Copper. In Modern Nutrition in Health and Disease, 8th ed. Lea & Febiger, Phil.,1994:231-241
12.Whitney EN, Hamilton EMN. Understanding Nutrition, 4ed. West Publishing, New York, 1987
13.Beers MH, Berkow R, eds. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy, 17th ed. Merck Research Laboratories, Whitehouse Station (NJ), 1999
14.Thiel RJ. Mineral salts are for plants, food complexed minerals are for humans. ANMA Monitor 1999;3(2):5-10
15.Huang Y, Chen Y, Tao S. Effect of rhizospheric environment of VA-mycorrhizal plants on forms of Cu, Zn, PB and Cd in polluted soil. Ying Yong Sheng Tai Xye Bao 2000;11(3):431-434
16.Budvari S, et al eds. The Merck Index, An Enclyopedia of Chemicals, Drugs, and Biologicals, 12th ed. Merck Research Laboratories, Whitehouse Station (NJ), 1996

17.Eartherbs koduleht: www.Eartherbs.com
18.Supremefulvik koduleht: www.supremefulvic.com/documents/html/fulvic_acid.php
19.Info Archive: http://www.info-archive.com/Fulvic_acid_defined.htm 
20.Mimismiracleminerals koduleht: https://mimismiracleminerals.com/fulvic-acid-benefits/
21.Aigar Säde koduleht: http://www.aigarsade.com/Fulvohape.pdf

 

www.farmakon.ee E-post: info@farmakon.ee
Free website - Webbyt